Keskkonnaprobleemid
meie ümber
2020/2021. õppeaastal korraldas Energia avastuskeskus EL SEAS
projekti osana 7.-8. klassi õpilastele loodusteaduste huviringi.
Kohtusime kord nädalas kahekümne loodusteadushuvilise noorega,
et saada rohkem teada keskkonna kohta. Õppetöö toimus nii klassis
kui klassist väljas, mänguliselt kui akadeemiliselt, teaduskeskuses,
kodus kui ekskursioonidel.
Loodusteaduste huviringi järel pidi õpilastele südamelähedasel
teemal valmima ka kaaslinlaste teadlikkust tõstev näitus. Õpilased
valisid teemaks heitmed ja jäätmed ning esitasid küsimusi, millele
nemad vastuseid tahtsid saada. Vastustest neile küsimustele valmiski
see mininäitus. Põnevat uurimist!
Kõige efektiivsem viis maailma prügist
puhtana hoida on seda üldse
mitte tekitada.
Jäätmed on tootmisest ja tarbimisest
üle jäänud materjalid.
Looduskeskkonda sattudes võivad need mõjuda
elusorganismidele kahjulikult.
Teine võimalus on prügi hoolsalt sorteerida, mis küll
ei tähenda, et kahjulikku mõju enam pole, kuid lükkab
materjali prügimäele jõudmist edasi ning teeb uute
toodete valmistamise loodussäästlikumaks.
Õlilaikude koristamise teeb lihtsamaks
Veereostus on jäätmete ja
ohtlike ainete sattumine
pinnaveekogudesse või põhjavette.
see, et õli jääb vee pinnale hulpima. Seda koristatakse õli
imavate materjalidega (absorbentidega) või spetsiaalsete
masinatega. Oluline on aga tegutseda kiiresti, et õlilaigud
veepinnal ei jõuaks laieneda või kaldale triivida, kust
neid on raskem koristada, ja et vähendada nende mõju
mereloomadele ja -lindudele.
Reostus ohustab looduskeskkonda ja inimeste tervist.
Õhu saastamise vältimiseks
Õhusaaste on erinevate kahjulike
ainete sattumine õhukeskkonda.
käi jala või kasuta jalgratast või ühistransporti,
ära raiska elektrit ja kütet ning hoia elusloodust.
Teadlased uurivad pidevalt, millised kemikaalid ja
tegevused õhku enam saastavad, ning annavad
selle põhjal soovitusi poliitikakujundajatele.
Erinevad saasteained kahjustavad
elusorganismide tervist ja heaolu.
Maa peal toimub lagunemine
üldiselt kiiremini kui vees,
sest lagundavad bakterid töötavad tõhusamalt
soojas ja hapnikurikkas keskkonnas. Orgaaniline
prügi, nagu näiteks äravisatud toiduained, laguneb
kompostihunnikus kiiremini kui prügimäel,
sest ka prügimäel on lagundamiseks
vajalikku hapnikku vahel üsna vähe.
Langenud lehed 6–12 kuud
Ajaleht 4–6 nädalat
Plastikpudel 400 aastat
Suitsukoni 6–9 kuud
Penoplast ilmselt mitte kunagi
Iga Eesti elanik tekitab aastas
keskmiselt 383 kg prügi.
Prügi lagunemisel tekkiv metaan on tugev
kasvuhoonegaas. Mitmetes kohtades on prügimägede
kõrval aga elektrijaamad, kus just sellest gaasist
elektrit toodetakse.
Seda, kui palju prügi metsa alla satub,
on raske hinnata.
Maailmakoristuspäev
Näiteks 2017. aastal tõi RMK riigimetsast
(mis on 47% Eesti metsadest) välja 281 tonni jäätmeid.
Kõige ohtlikumaks prügiprobleemiks peetakse
maailmas praegu suitsukonisid, eriti nende filtreid, mis
bioloogiliselt ei lagune. Konid satuvad kergesti tänavale
või loodusesse, meenutavad loomadele-lindudele midagi
söödavat ning satuvad seega nende makku, kust eritavad
vereringesse mürgiseid kemikaale. Plastikprügi, nagu
näiteks kilekotid, võib aga loomadele lihtsasti kurku
kinni jääda ja neid lämmatada, või ummistada nende
seedekulgla.
Eestist alguse saanud Maailmakoristuspäev on maailma
ajaloo suurim kodanikualgatus ja toimub kord aastas.
Sel päeval koristavad pea 180 riigi inimesed ühiselt oma
kodurannad, - metsad ja -teed prügist. Kindad kätte
tõmmata ja prügikotiga metsa jalutamaminna võid
aga iga päev.
Ühe uuringu järgi sattus
2010. aastal maailmameredesse
4,8–12,7 miljonit tonni prügi.
Umbes 80% sellest satub merre maismaalt.
Ennustatakse, et samamoodi jätkates ületab
2050. aastaks plastiku mass maailma ookeanides
kõigi seal elavate kalade massi.
Üks suurimaid ohte ookeanielanikele on vees
hulpivatesse kottidesse või nööridesse kinnijäämine,
mille tõttu nad nälgivad või lämbuvad. Teine oht on, et
prügi jõuab nende organismi. Linnud ja kalad peavad
hulpivat plastikut saagiks, täidavad sellega kõhu ning
surevad seejärel nälga, sest söödud plast ei välju enam
kehast.
Plast laguneb ookeanis mikroplastideks, mis satuvad
kalade organismist ka inimeste toidulauale. Mikroplaste
on leitud isegi platsentast.
Maailmamerede koristamisega
tegeletakse,
kuid see on keeruline, kallis, ressursirohke ja siiani mitte
piisavalt efektiivne lahendus. Maismaa prügist puhtana
hoidmine on aga suureks abiks, et plastik ookeani
üldse ei jõuaks. Suur osa prügist jõuab merre näiteks
kanalisatsioonist, vihmaveetorudest või puhuva tuule
tõttu.
Looduses liikudes pean meeles:
— Olen looduses tähelepanelik, heatahtlik ja uudishimulik – saan loodusega sõbraks.
— Eelistan juba olemasolevaid radu, lõkkekohti ja telkimisalasid,
et lahkuda võimalikult sarnasest metsast sellega, kuhu saabusin.
— Metsaelanikke mitte häirida.
— Järgin põhimõtet “kõik, mis jaksan kaasa tuua, jaksan ka ära viia”.
— Kui peatuspaikades võimalik, sorteerin prügi.
— Ennast ja nõusid pesen veekogu piirist eemal, ning pesuvahendit
kasutan looduses vaid äärmisel vajadusel.
Kasvuhoonegaase on nii looduslikke
kui ka inimtekkelisi.
Kõige efektiivsem meetod, kuidas
inimesed saavad kasvuhoonegaase
atmosfääris vähendada,
Peamine kasvuhoonegaas on süsihappegaas ehk CO₂,
mida tekib kõige rohkem põlemisel, aga ka orgaaniliste
ainete kõdunemisel ja kivimite murenemisel. Fossiilsete
kütuste põletamise tõttu on CO₂ kontsentratsioon
praegu viimase 400 000 aasta kõrgeim.
Kasvuhoonegaasid on ka veeaur ehk H₂O, metaan ehk
CH₄ ja dilämmastikoksiid ehk N₂O ning inimtekkelised
fluoreeritud gaasid (HFC, PFC, SF₆ ja NF₃), mida leidub
näiteks aerosoolides, külmikutes, tulekustutusseadmetes
ja erinevates keemilistes puhastusvahendites.
on uute rohealade loomine ja olemasolevate kaitsmine.
Viise, kuidas kasvuhoonegaaside sattumist atmosfääri
vältida, on aga oluliselt rohkem: hoia kokku elektrit ja
vett; ole tuld tehes ettevaatlik ning ära põleta kõike
ettejuhtuvat; kasuta ühistransporti; söö rohkem taimset
toitu; toeta taastuvate energiaalikate ehitamist.
18. sajandil alguse saanud
tööstusrevolutsiooni aluseks
oli fossiilsete kütuste laialdane
kasutusele võtmine.
Kliima muutumist ära hoida
ei ole enam võimalik,
kuid teadlased proovivad pidevalt leida uusi
viise tagajärgede leevendamiseks. Insenerid ja
materjalitehnoloogid loovad uusi, säästlikumaid
masinaid ja tooteid; sotsiaalteadlased uurivad näiteks
inimeste tarbimiskäitumist ja selle mõjutajaid; bioloogid
proovivad kaitsta liike väljasuremise eest; arstid leiavad
ravivõimalusi uutele haigustele.
Kuigi kivisüsi, nafta, maagaas ja muud süsinikupõhised
kütused on majanduse arengule tugevalt kaasa aidanud,
eraldub nende põlemisel palju heitgaase. See on
põhjustanud keskmise temperatuuri hüppelise tõusu
ja kliima muutumise, eriti viimase sajandi jooksul.
Kliimamuutus toob kaasa
mitmeid tagajärgi.
Kliimamuutused mõjutavad
kõiki maa elanikke ja eluvaldkondi.
Maailmamere tase tõuseb ja tormid muutuvad
sagedasemaks, mis kahjustab rannikualasid.
Põuaperioodid ja kuumalained sagenevad ning
pikenevad, mõjutades sellega põllumajandust.
Tekivad probleemid mageveevarudega.
Ökosüsteemid muutuvad ning osa liike
ja elupaiku hävib.
Hari end põhitõdedes, ja ka vastavalt enda huvidele
ja eluvaldkonnale. Kliimamuutus puudutab kõiki, kuid
igaüks saab ka olukorra leevendamiseks midagi ära teha.
Toidujäätmete tekke uuringu
andmetel tekib Eestis aastas ligikaudu
167 000 tonni toidujäätmeid.
Toidujäätmete tekkimist saab ennetada.
Selleks saad planeerida oma toidukordi nii, et kasutad
võimalikult palju ära juba kodus leiduvat toitu. Enne
poeskäiku tee nimekiri vajaminevast toidust ja kogustest.
Jälgi pakenditele märgitud kuupäevi ja säilita toitu
nõuetekohaselt.
Rohkem nippe leiad kampaania “Austa toitu jäägitult!”
koduleheküljelt: https://envir.ee/toidujäätmed
Ligi pool sellest tekib kodumajapidamistes,
19% toidutööstuses, 14% esmatootmises,
12% kaubanduses ja 6% toitlustussektoris.
Toidujäätmetest poole, ehk ligikaudu 84 000 tonni
aastas, moodustab toidukadu ehk raisku läinud toit.
Kõige rohkem läheb toitu raisku kodumajapidamistes,
kõige vähem toidutööstuses.
Eestis on kõikidel majapidamistel
kohustuslik koguda jäätmeid liigiti.
Eraldi tuleb sorteerida pakendid, pandimärgiga pudelid
ja purgid, paber ja papp, biolagunevad jäätmed, klaas,
ohtlikud jäätmed, riided ja jalanõud, plast, puit, metall
ja segaolmejäätmed ehk olmeprügi. Tänu sellele on
võimalik jäätmetele uus elu anda. Taaskasutuskõlbmatud
jäätmed ladustatakse tavaliselt prügilas või põletatakse
jäätmepõletustehases.
Biolagunevatest jäätmetest saab väetist või
elektrienergiat. Prügimäel laguneksid need aga
aeglasemalt, võtaksid tarbetult ruumi ja suurendaksid
lagunemisel tekkivate gaasidega prügimäe
ökoloogilist jalajälge.
Sorteeri prügi!
Üks oluline põhjus, miks osa sorteeritud pakenditest
siiski prügimäele jõuavad, on toidujäätmed ja muu
mitte plastikust sisu.
Loputa pakendid enne ära viskamist veel korra üle!
Jäätmeid kogutakse eesmärgiga
need uuesti ringlusse võtta.
Sorteeri prügi!
Näiteks paberi, papi, metalli, plastiku ja klaasi tootmiseks
kulutatakse suurtes kogustes energiat, vett ja muid
ressursse ning materjali ringlussevõtt aitab neid
ressursse kokku hoida. Samuti ei satu jäätmed niimoodi
loodust reostama.
Plastpudelitest tehakse näiteks uusi pudeleid, aiamööblit
või jalgpallisärke; paberist saab teha uut paberit ja
plekkpurkidest näiteks autodetaile.